Kõik kliimavööndi muutumisega seotud reisid võivad põhjustada halba tervist. Seda seisundit nimetatakse aklimatiseerumiseks. Suure riskiga on halva tervisega inimesed, lapsed ja need, kes põevad kroonilisi haigusi. Seetõttu võib puhkamine ebatavalise kliimaga piirkonnas muutuda kergesti inimkeha ohuallikaks.
Aklimatiseerumise peamised sümptomid: üldine nõrkus, letargia, peavalud, unehäired, närvihäired, krooniliste haiguste ägenemine (näiteks reuma või hüpertensioon). Reeglina on keha uue kliimaga kohanemist mõjutav peamine tegur õhuniiskus. Mida madalam see on, seda lihtsam on inimesel kohaneda. Kuiv õhk põhjustab aktiivset higistamist, säilitades seeläbi vajaliku termoregulatsiooni taseme.
Kuuma kliima ja kõrge õhuniiskusega riigid on teine asi. Sellistes tingimustes ei saa higi takistamatult aurustuda, mis viib termoregulatsiooni järsu rikkumiseni. Sellise tasakaaluhäire tagajärjed on keha ülekuumenemine, hingamise suurenemine, sisemise vereringe häired ja muud ebameeldivad asjad. Inimene muutub loidaks, ärrituvaks, tunneb pidevat janu.
Aklimatiseerumist saab vältida järgmiste ennetusmeetmetega. Tuba, kus viibite, peaks olema jahe ja värske (seda saab hõlpsasti saavutada konditsioneeri ja õhuniisutaja abil). Lisaks tuleb järgida õiget vee-soolarežiimi. Peate jooma, kustutades janu pärast söömist täielikult, ülejäänud aja jooksul on soovitatav ainult suu loputada. Parem on süüa varahommikul või õhtul, vältides päeva palavat tundi.
Mugav komplekt aitab hõlbustada aklimatiseerumist. Kuumades piirkondades puhkusel olles peaksite kandma looduslikest materjalidest kergeid ja lahtisi rõivaid. Ärge unustage peakattet, mis kaitseb teid täiendava ülekuumenemise eest. Tee peal võtke kindlasti tõestatud palavikuvastaseid ravimeid (paratsetamooli või ibuprofeeni baasil). Need aitavad esimestel puhkepäevadel toime tulla võimaliku kehatemperatuuri tõusuga.
