Vähesed inimesed teavad sellest Ukraina kaardile märgitud kummituslinnast. Veel hiljuti elas linn oma elu ja nüüd on see täiesti tühi.
Juhised
Samm 1
Kauge aasta 1949 on sõja seljataha jäänud globaalse hävingu taastamise aeg. Mõjutatud linnu ja asulaid rekonstrueeritakse aktiivselt. Samal ajal ehitati Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi territooriumile Tsentralnaja kaevanduse töötajatele Stepnoye asula, millest hiljem sai Inguletsi kaevandus. Sellel külal on selline nimi ainult dokumentides, kuid kohalike elanike jaoks kannab see ikkagi nime Otvod.
2. samm
Esimene haru loomise kivi pandi tagasi möödunud sajandi 30-ndatel aastatel, pärast mida pöörduti teadmata põhjustel selle ehitamise juurde alles 1940. aastate alguses ja 1949. aastaks anti asula asustamiseks üle.
3. samm
Kõrvalekalle kasvas vahetult meie silme all ja paari aasta pärast oli selle territooriumil lasteaed, kool, pood, staadion, kultuuripalee, kutsekool, väljakud ja pargid. Küla õitses ja selle elanikud elasid hästi, kuid uue aastatuhande saabumine muutis kõike. 2000. aastate alguses teatas Stepnoyest mitte kaugel asuv Inguletsi kaevandus- ja töötlemistehas kavatsusest see paradiisitükk maa pealt pühkida. Nagu selgus, langes filiaal tehase sanitaartsooni alla, kes otsustas oma ruumi globaalselt laiendada harukontorite majutamise arvelt. 2009. aastal filiaal likvideeriti, selle elanikud viidi sunniviisiliselt ümber naabruses asuva Inguletsi uutesse hoonetesse.
4. samm
Oks on tühi. Majad on lagunenud, aknad ja uksed laudisega kaetud. Siin pole enam elu, akendest ei tule kisa, pole sellist tuttavat lärmi, rõdudel pole enam riideid kuivada, mänguväljakutel ei mängi ühtegi last ja kostub ainult tühjade seinte vahel eksleva tuule ulgumine.
5. samm
Kui satute mõnda kunagisse elamukorterisse, on selgelt näha, et üürnikud lahkusid väga kiirustades ja võtsid kaasa ainult kõige vajalikumad asjad: riided, vanad fotod, ajalehtede ja laste mänguasjade jäätmed olid põrandal laiali. nagu killud mälestustest möödunud õnnelikest aegadest.
6. samm
2014. aastal muutus küla lõpuks varemeteks, millest osa neelasid taime prügimäed, mis lõi kaardile veel ühe kummituslinna.