Schengeni viisa on viisa, mille väljastab üks Schengeni lepingule alla kirjutanud riik. Praegu on sõnastus “vastavalt EL Schengeni seadustele” veidi õigem, kuid enamasti räägivad inimesed ikkagi lepingust. Schengeni viisa tekkimine on otseselt seotud Schengeni lepingu sätete rakendamisel tehtud töö edenemisega.
Schengeni lepingu ajalugu
Pärast Teist maailmasõda mõistsid Euroopa riigid, kui oluline oleks luua Euroopa Majandusliit, mis võimaldaks kõigi osalevate riikide majandusel ilma erinevate takistusteta areneda. Sel eesmärgil loodi Euroopa Majandusühendus, mille peamine eesmärk nimetati kaupade ja teenuste müügi ühisturuks. Ühiskonna loomine tähendas, et aja jooksul rakendatakse kõiki samme nn nelja liikumisvabaduse kehtestamiseks: kaubad, teenused, kapital ja inimesed.
Selleks võeti mitmesuguseid majanduslikke meetmeid, millest kõige olulisem oli tolliliidu loomine 1958. aastal, kuid inimeste liikumine püsis pikka aega keeruline. Euroopa riikide kodanikud ei vajanud viisat, kuid passikontrolli olemasolu sundis inimesi tegema passe ja raiskama aega piiri ületamisel.
See jätkus kuni 14. juunini 1985, just sel päeval, kui Schengeni lepingule alla kirjutati. Üritus toimus laeval nimega "Printsess Marie-Astrid" kohas, kus Prantsusmaa, Saksamaa (tollane FRG) ja Luksemburgi piir lähenes. Sellele kirjutasid alla viie riigi esindajad: Belgia, Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa. Just neist said Schengeni lepingu esimesed osalised. Dokument sai ise selle nime, kuna laeva navigeerimiskohale lähim küla kandis nime Schengen.
Esialgu tähendas Schengeni leping, et passikontroll asendatakse piiri ületavate sõidukite jälgimisega, mille jaoks pidid nad kontrollpunkte ületades pidurdama. Vaatamata allkirjastamisele ei rakendatud lepingut pikka aega.
Schengeni lepingu kohaldamine
Tõuke piiride lõplikuks kaotamiseks andis Euroopa Liidu moodustamine, mille kõik kodanikud said õiguse vabale liikumisele oma liikmesriikide piires. Tekkis küsimus EL-i sisepiiride üldse kaotamisest. Schengeni lepingu kohaldamise konventsioon allkirjastati alles 1990. aastal. Siis otsustati alalised piirikontrollid täielikult kaotada, kuigi valikulised kontrollid on endiselt vastuvõetavad. Samal ajal otsustati kehtestada Schengeni viisad, kuna pidi tekkima ühtne viisaruum.
Selle otsuse jõustumiseks kulus veel viis aastat. Schengeni leping jõustus alles 26. märtsil 1995 ja sel ajal jõudsid Hispaania ja Portugal sellele alla kirjutada.
Schengeni lepingu asendamine ELi õigusaktidega
1. mail 1999 vaadati Schengeni leping läbi ja asendati ELi Schengeni õigusaktidega. Jõustus nn Amsterdami leping, kuhu tehti mõned muudatused. Selle lepingu kohaselt lisati Schengeni lepingu rakendamine ELi õigusaktidesse, seetõttu asendatakse Schengeni leping ise sellega.
Kõik uued ELi liikmesriigid ei kirjuta Schengeni lepingule enam alla, kuid nad kohustuvad järgima ELi õigusakte, mis hõlmavad ka Schengeni reegleid.
