Türgi on riik, mis asub nii Euroopas (Ida-Traakia regioon) kui ka Aasias (edelaterritooriumid). Selle moodustamise kuupäev on 1923, kui Osmanite impeerium pärast Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal toimunud kaotust lõhestati. Praegu on Türgi rannapuhkust hindavate vene turistide lemmik puhkusekoht. Mis mered siis selle riigi territooriumi uhuvad?
Juhised
Samm 1
Esimene neist on Must meri, mis on osa Atlandi ookeani vesikonnast. Läbi Bosporuse väina ühendub see Marmara merega ning Dardanellide väina kaudu Egeuse ja Vahemerega. Musta mere ääres kulgeb piir Euroopa ja Väike-Aasia vahel. Musta mere pindala on 422 tuhat ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 2, 21 tuhat meetrit. Lisaks Türgile pesevad soolveed ka Venemaa, Ukraina, Rumeenia, Bulgaaria, Gruusia ja Abhaasia kaldaid.
2. samm
Teine - Vahemeri - on ühendatud oma lääneosa kaudu Atlandi ookeaniga läbi Gibraltari väina. Selle nimi tähendab ladina keelest tõlgituna „meri keset maad“. Geograafid jagavad ka Vahemere põhiosi - Alborani, aga ka Baleaari, Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Kreeta, Liibüa, Küprose ja Levandi minimeresid. Selle pindala on 2, 5 tuhat ruutkilomeetrit ja maksimaalne sügavus on 5, 12 tuhat meetrit.
3. samm
Teine Türgi kaldaid pesev meri on Egeuse meri, mis on osa Vahemerest. See asub Balkani poolsaare, Väike-Aasia ja kuulsa Kreeta saare vahel. Lisaks Türgile on Kreeka elanikel juurdepääs Egeuse merele. Egeuse meri ühendub Musta merega Bosporuse väina kaudu, Dardanellide kaudu - Marmara merega. Selle pindala on 179 tuhat ruutmeetrit ning suurimad meresaared on Evia, Kreeta, Lesvos ja Rhodos. Egeuse mere valitsev sügavus on 0, 2-1 tuhat meetrit ja suurim registreeritud sügavus on lõunaosas 2, 52 meetrit.
4. samm
Ja viimane meri, kuhu Türgi piirid ulatuvad, on Marmara meri, mis on oma nime saanud valge marmori suure arengu tõttu. Seda peetakse ka Atlandi ookeani sisemereks, mis asub Türgi kahe osa - Euroopa ja Väike-Aasia - vahel. Marmara merel on piklik kuju pikkusega 280 kilomeetrit ja maksimaalne laius 80 kilomeetrit. Mere pindala on 11,47 ruutkilomeetrit ja maksimaalne sügavus on 1,35 meetrit. Aasia poolelt suubuvad Mramornoyesse sügavad jõed Granik ja Susurluk ning suurimad saared on põhjaosas asuvad Marmara ja Prinsevy.
