Austraalia loodus on kõvasti vaeva näinud, et luua ainulaadseid imelisi vaatamisväärsusi, mida kohalikud hõimud on tuhandeid aastaid austanud ja eurooplaste seas suurt huvi pakuvad.
Austraalia on alati olnud ja jääb planeedi üheks kõige ahvatlevamaks turismisihtkohaks. Nii palju endeemilisi taimi ja loomi ei leia kusagil maailmas. Ainult siin saate kõndida läbi kerge eukalüpti metsa, kus pole varju, ja näha koala karu, kes sööb kogu selle elu jooksul ainult selle puu lehti. Maailmakuulus Sydney linn ründab erinevates arhitektuuristiilides ehitatud hoonete ilu. Ja Sydney ooperimaja või linna akvaarium jäävad igaveseks siin käinud välismaalaste mällu.
Uluru ja Kata Tjuta
Uluru-Kata Tjuta rahvuspark on ülemaailmse biosfääri kaitsealade võrgustiku liige alates 1977. aastast. Ja alates 1987. aastast on see UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
Rannikust kaugel tõuseb lämbe põõsa keskele tohutu liivakivist monoliit. Siin üle 20 000 aasta elanud Anyagu aborigeenid nimetavad seda kivi Uluruks, pidades seda pühaks. Isegi kultusmäe nime valju hääldamist peetakse nende jaoks vastuvõetamatuks. Ja sageli keelavad nad väliskülalistel selle filmimise, hoiatades neid ohu eest. Legendi järgi tekkis see juba ammustest aegadest, kui esivanemate vaimud lahkusid maakeskmest, kaevusid sisse, moodustasid siin asuvad mäed ja künkad. Kalju läheb 6 km maa alla ja tõuseb mullast 340 m kõrgemale. Kõiki seda läbivad koopad ja sellel on mitu kuristikku. Eurooplaste jaoks on püha mägi paremini tuntud kui Ayers Rock.
Nende kohtade teine vaatamisväärsus, Kata Tjuta, asub Ulurust 50 kilomeetri kaugusel. See on tõlgitud kohalikust murdest kui "palju pead". Esimene välismaalane, kes neid mägesid nägi, oli rändur Ernest Giles. Ta nimetas nad ka Württembergi kuninganna auks Olga mäeks. Kõrgeima kivi kõrgus on 1050 m. Mäeahelik moodustati üle 300 miljoni aasta tagasi.
Rahvuspark
Mandri põhjaosas asub Kakadu rahvuspark. Selle laius on 100 km ja see läheb 200 km Austraalia sisemusse. Park on kogu lõunapoolkera suurim lindude elupaik. Sellest on saanud varjupaik neljakümnele loomaliigile, kes on väljasuremise äärel.
Järskudel kaljudel võib näha erinevaid inimeste jäetud pilte. Teadlased on leidnud, et nende loomisest on möödunud 50 000 aastat. Siin endiselt eksisteerivaid Gaguju inimesi peetakse üheks iidsemaks tsivilisatsiooniks kogu maailmas.
