Mariana kaevik on mitte ainult maailmamere, vaid kogu maakera sügavaim koht. Selguse huvides võite võrrelda Mariana kaevikut Mount Everestiga. Kui kujutleme, et mägi lõigati maha ja asetati vihmaveerenni, siis on tipu kohal veel 2183 meetrit vett.
Mariana kaeviku (Challengeri rikke viga) maksimaalne sügavus ulatub 11 035 meetrini. Rifti nimi on kalalaeva traalerist ümber ehitatud laeva järgi. Selle väljatöötamine toimus Jacques Picardi juhendamisel. Kaeviku avasid ja kaardistasid 1951. aastal Jacques Picard ja Donald Walsh Trieste sukeldumisseadme abil, mis ulatus 10 900 meetri sügavusele. Ja 1960. aastal langes Challenger II.
Mariaani süviku piirkonnas on palju teadusele seni tundmatuid elusorganisme. Isegi täna ei saa teadlased kindlalt öelda, et nad on sügavust täielikult uurinud. Keegi ei tea, mida veel on võimalik sellises ookeani käsnjas leida.
Sellises sügavuses elavad mitte ainult lihtsad bakterid, kalad ja muud kummalised olendid, mida on isegi raske klassifitseerida. Näiteks kalakala. See on selle nime saanud suu kohal oleva väikese helendava "palli" tõttu, mis toimib kalade söödana. Hiiglaslikud 5-meetrised ussid, kummalised želee moodi olendid, millel on mitu silmapaari ja need pole kõik liigid. Challengeri süvendist uurimiseks võetud väike kogus muda sisaldas rohkem kui 250 liiki elusorganisme.
Ärge unustage, et päikesevalgus ei tungi üle 150 meetri sügavusele, seetõttu elavad kõik elusorganismid madalal temperatuuril kottpimedas ning suurenenud soolasisalduse ja happetasakaaluga vees.
Uuringud jätkuvad ja ei lõpe niipea ning üldiselt teavad inimesed meresügavustest kordades vähem kui kaugetest kosmosepunktidest.
