Alžeeria on Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi pealinn ja osariigi suurim linn. Asub riigi loodes Vahemere samanimelise lahe kaldal. Alžeeria on iidne ja rikkaliku ajalooga linn.
Linna ajalugu
Kohale, kus tänapäevane Alžeeria praegu asub, ehitasid foiniiklased oma kolooniad XII sajandil eKr. Hiljem ühendati kogu Vahemere rannik Kartaagina riigi tiiva alla. Kuid pärast nõrgenemist III sajandil moodustati riigi territooriumil uus riik nimega Numidia. 5. sajandil vallutas ta Rooma impeerium ja asutas Alžeeria kohale väikese Icosiumi sadama. Kuid see lakkas olemast pärast roomlaste lahkumist. Selle piirkonna uusasustus algas 10. sajandil. Araablased ehitasid sadama varemetele uue linna ja panid sellele nimeks Alžeeria. See sõna pärineb araabia keelest "al-jazair", mis tähendab "saari".
XIII-XVI sajandil on Alžeeria autonoomse emiraadi pealinn, mis kuulub Tlemceni sultanaati. Peagi vallutasid hispaanlased sadamalinna ja nimetas selle ümber Peñoni linnuseks.
Aastal 1516 sisenes piraat Hayreddin Barbarossa linna ja muutis Alžeeria piraatide varjupaigaks. Kuid 1519. aastal kummardab Hayreddin pead Suleimani Suure eesotsas Osmanite impeeriumi ees. Ja sellest ajast alates moodustati siin Türgi pasha residents. Toimub linnarahvastiku islamiseerimine.
Aastatel 1711–1830 valitses linna dei, kes olid Türgi impeeriumi padiša vasallid. Aastate jooksul on Alžeeria laiendanud ja arendanud sadamaühendusi teiste välismaiste linnadega. Elanikkond tegeles peamiselt kalapüügi ja põlluharimisega. Nomaadid aretasid kaameleid ja mäletsejalisi.
Kaasaegne Alžeeria
1830 vallutasid prantslased riigi ja tegid Alžeeriast oma koloonia halduskeskuse. Linnas elavad Euroopa inimesed, kes teevad viinamarjadest riigi juhtiva põllumajanduskultuuri. Alžeeria hakkab veini tootma ekspordiks ja kodumaiseks müügiks.
Poolteist sajandit istusid prantslased linnas, mis mõjus hästi linna arengule. Alžeerias kirjutasid oma lõuendid sellised suured kunstnikud nagu Monet Degas, Renoir ja Delacroix. Samal ajal ilmusid linna Notre Dame'i katedraal ja Neitsi Maarja pronkskuju. Sadam on alati olnud täis laevu, mis tõid ekspordiks toitu ja kaupu ning viisid suurtes kogustes ära puuvilju, oliive, õli ja mett.
Alles 1962. aastal saavutas Alžeeria osariik Prantsusmaalt iseseisvuse ja samanimeline linn sai selle pealinnaks. Alžeeria on täna Vahemere peamine sadam. Seda läbib kümneid maanteid ja raudteid. Seal on ka metroo ja rahvusvaheline lennujaam. Põllumajandusmajandus, kaevandus- ja kaevandustööstus on hästi arenenud.
