Suurest Isamaasõjast on möödunud palju aastaid, kuid mälestus sellest traagilisest ajaloo lehest on siiani elus. Nende sündmuste üks tõendeid on Khatyn.
Khatyn
See on mälestuskompleks, millest on saanud Valgevene kangelasrahva julguse ja trotsi sümbol, kes on elu ja võidu nimel kannatanud lugematul hulgal ohvreid. Kompleks asub Logoiski linna lähedal.
22. märtsi 1943. aasta hommikul Khatyni külast kuus kilomeetrit eemal tulistasid Nõukogude partisanid natside konvoi. Selle tagajärjel tapeti Saksa ohvitser - Hitleri lemmik SS Hauptsturmführer Hans Welke. Kättemaksujanud fašistid tungisid Khatynisse. Kogu küla elanikkond aeti kodudest välja ja pandi kolhoosi kuuri. Nad ei säästnud kedagi - ei vanureid, naisi, haigeid ega lapsi. Natsid tapsid terve küla - 149 inimest põletati elusalt.
1969. aastal avati ühes rahvaga põlenud küla kohas kõigi Valgevene hukkunud elanike mälestuseks mälestuskompleks.
Sissepääsu ees on väike muuseum, vaid paar väikest saali. Külastage seda kindlasti, lugege dokumente, vaadake fotosid. Ekspositsioonist läbi jalutades "sukeldute minevikku ja näete sõda oma silmaga".
Esimene asi, mida mälestuskompleksi tulles näete, on kuuemeetrine skulptuur “Vallutamata mees”. Ta kujutab Joseph Kaminskyt, selle kohutava tragöödia ainukest ellujäänut. Tal õnnestus ellu jääda vaid ime läbi - haavatuna ja põletatuna tuli ta teadvusele hilisõhtul, kui karistajad põlenud külast lahkusid. Süles hoiab ta ühte oma neljast surnud lapsest.
Seda kohta võrreldakse raamatuga, sest kompleksi iga osa on eraldi lehekülg Suure Isamaasõja ajaloost:
“Külade kalmistu” on pühendatud natside poolt hävitatud asulatele, mida pole kunagi tuhast üles tõstetud.
“Elupuud” on rahuajal ümberehitatud külade sümbolid.
Mälestusein on mälestusmärk neile, keda piinati koonduslaagrites ja getodes.
26 obeliskit kelladega korstnate kujul sümboliseerivad Khatyni põlenud maju.