Krimmi poolsaart peetakse Ukraina territooriumil Musta mere kuurortide seas vääriliselt pärliks. Siin ei meeldi lõõgastuda mitte ainult ukrainlastele endile, vaid ka Venemaa ja Valgevene elanikele.
Geograafiline asukoht
Geograafiliselt asub Krimmi poolsaar Ukraina lõunaosas, sügavamal Musta mere ääres, mis peseb seda läänest ja lõunast. Idast uhub seda mahedas kliimas ainulaadset territooriumi Aasovi meri. Põhjast ühendab poolsaart riigi mandriosaga kuni kaheksa kilomeetri laiune kitsas maariba - Perekopi kannus. Poolsaare pindala on umbes 26 860 ruutkilomeetrit. Samal ajal hõivavad 20 protsenti territooriumist mäed, 8 protsenti mäed ja jõed. Rannajoone pikkus on üle tuhande kilomeetri! Pole üllatav, et just Krimmis asuvad nii paljud kõigi lemmik kuurortpiirkonnad. Siin on oma ajaloo poolest kuulsad Feodosia ja Koktebel ning lärmakas elegantne Jalta ja vaikne Gurzuf ning paljud väiksemad linnad ja külad, kus üksildasemate paikade armastajad saavad lõõgastuda. Lisaks saab Krimm pakkuda turistidele lisaks tegelikule rannapuhkusele hulgaliselt ekskursioone ajaloolistele paikadele ning põnevaid ekskursioone mägedes.
Muide, lisaks kahele seda pesevale merele on Krimmi territooriumil oma ainulaadne "Surnumeri" - Sivashi laht ehk nn "mädanenud meri". Selle soolsustaset ei saa muidugi võrrelda tõelise Surnumere soolsustasemega, kuid see on palju kõrgem kui tavalise merevee oma. Krimmi selle nurga loodus ja ökoloogia on täiesti ainulaadsed. Tõsi, mitte asjata nimetatakse Sivashi "mädanenud" - tugevalt kontsentreeritud mineraallahusest, mis on Sivashi vesi, eritub tugev ebameeldiv lõhn.
Krimmis saab lõõgastuda palju eelarvelisemalt kui Venemaa Musta mere ranniku kuurortides. Krimmi lõunaranniku kliima on Vahemere-äärne. Suvel on siin kuum ja kuiv.
Kuidas sinna saada
Venemaalt Krimmi on arvukalt bussi- ja raudteeliine. Nii need kui ka teised saavad läbida Perekopi kannust (põhjast) - see on täiesti maismaatee; või idast - läbi Kertši väina - praamiga.
Simferopolis asub rahvusvaheline lennujaam, nii et saate Krimmi soovi korral õhutranspordiga.
Allkirjastatud rahvusvaheliste lepingute kohaselt tuleks üle Kertši väina ehitada sild, mis ühendaks Krimmi Venemaa Krasnodari territooriumiga. Praegu on aga sellise silla ehituse lõpuleviimine ebakindla tuleviku küsimus.
