Iga päev, palvele tõustes, pööravad miljonid moslemid oma pilgu püha Meka poole. See asub Punasest merest 73 kilomeetri kaugusel, kuivas ja elamiskõlbmatus piirkonnas, mida ümbritsevad Hejazi mäed ja Tihama poolkõrbed.
Meka tähtsaimaks pühakojaks peetakse "Keelatud mošeed", mis asub turuplatsil, kesktänava lõpus. Moslemid nimetavad seda "Jumala Majaks" ja usuvad, et just tema on kogu universumi keskpunkt.
Kaaba, nagu mošeed selle kuubitaolise kuju tõttu kutsutakse, on püha koht paljude moslemite jaoks kogu maailmast. Koraanis on seda korduvalt mainitud.
Muistsete legendide kohaselt püstitas Kaaba inimkonna eellane ise - Aadam. Pärast seda, kui ta langemise eest paradiisist välja heideti, kaotas Aadam võimaluse palvetada nagu taevases templis ja otsustas maa peale templi ehitada.
Jumal halastas patuse peale ja saatis talle õhus rippuva kivi templi ehitamisel Aadamale metsadeks. Nüüd asub see kivi Kaaba lähedal. Eellase jalgade jäljed on sellel selgelt nähtavad.
Selle koha määramiseks, kust oli vaja alustada Kaaba rituaalseid ringe, saatis Jumal Aadamale kuulsa musta kivi. Palverändurid püüavad teda suudelda ja pärast seda kõnnivad nad mošees seitse korda.
Teadlased üle maailma üritavad kindlaks teha kuulsa kivi päritolu, kuid versioonid varisevad üksteise järel kokku. Kivi ei ole meteoriit, oma koostiselt pole see sarnane ühegi teise maise mineraaliga. Ta ei upu vette ega talu liikumist.
Mekast mitte kaugel on kuulus Zamzami allikas. Tema kohta on veel üks legend. Kui araabia hõimude esivanema Ibrahimi neiu sünnitas temalt poja, ajas tema seaduslik naine ta koos lapsega paleest välja.
Neiu otsustas pärast pikka ekslemist jätta poja kõrbesse ja jätta ta maha, et mitte näha teda suremas. Laps hakkas nutma ja jalaga vastu maad. Ema tuli tagasi ja nägi, et allikas hakkas beebi jala all peksma.
Meenutamaks rännakuid ja piinu, mille see naine endale võttis, teevad moslemid veel ühe rituaali. Iga palverändur peab jooksma seitse korda peatänava otsa ja tagasi pöörduma. Tänava pikkus on umbes 400 meetrit.
